Dunlopi kaubamärk
Dunlop Motorsport
1888 – DUNLOP LEIUTAB ESIMESE ÕHKREHVI
John Boyd Dunlop leiutab õhkrehvi.
Õhkrehvi ajalugu algab ühest päevast 1888. aastal, mil šotlane John Boyd Dunlop tuli mõttele tõmmata oma poja kolmerattalise jalgratta pöidade ümber täispuhutud kummitoru. Nii sündiski kerge kummirehv – lapsele loodud leiutis, mis algatas revolutsiooni transpordis ja rajas aluse suurele tootmisettevõttele.
Sellest ajast alates on Dunlop mänginud olulist rolli rehvide ajaloos. Siin on tagasivaade rohkem kui 120 uuenduslikule aastale.
1888 – Dunlop leiutab esimese õhkrehvi
1888
John Boyd Dunlop leiutab õhkrehvi.
install flash to see the video1889 – DUNLOPI ESIMESED VÕIDUSÕIDUVÕIDUD
Willie Hume võidab oma Dunlopi rehvidega jalgrattal neli võistlust. Need on Dunlopi esimesed võidusõiduvõidud. See on ka õhkrehvide võidukäigu algus.
1889. aastal tegid Dunlopi rehvid oma võidusõidudebüüdi vähe tuntud jalgratturi Willie Hume’iga.
Räägitakse, et võistluste pealtvaatajad sõnadega ei koonerdanud, nimetades Hume’i rehve vorstideks. Sellegipoolest võitis Hume hõlpsalt neli võistlust ja kõvadel kummidel sõitvad tuntumad ratturid ei pääsenud talle lähedalegi.
Uudised nende võitude kohta jõudsid ajakirjadesse ja teadet Dunlopi patendi kohta (mis kinnitati mõnevõrra varem, 31. oktoobril 1888) kajastati üksikasjalikult kogu maailmas.
Novembris 1889 asutati Dublinis The Pneumatic Tyre and Booth’s Cycle Agency Limited. J. B. Dunlopist sai üks selle osanikke ja ta andis ettevõttele oma leiutise kasutusõiguse.
1889 – Dunlopi esimesed võidusõiduvõidud
1889
Willie Hume võidab oma Dunlopi rehvidega jalgrattal neli võistlust. Need on Dunlopi esimesed võidusõiduvõidud. See on ka õhkrehvide võidukäigu algus.
install flash to see the video1922 – VALDKONNA STANDARDIKS SAAMINE
Esimene terastugevduste ja kangakihiga Dunlopi rehv. Selle rehvi vastupidavus oli kolm korda suurem kui muudel seni kasutatud rehvidel, mistõttu kujunes sellest eeskuju, mille alusel kõiki teisi rehve hinnati.
1922. aastal tõi ettevõte turule eemaldatava tugevdatud rehvi veljel ja see muutus kaks aastat hiljem standardiks. Sellegipoolest tehti katseid ka õõnsa veljega, millele paigaldati tugevdatud rehv.
Kümnendi lõpuks võtsid seda tüüpi velje kasutusele kõik tootjad, samal ajal kui rehvid muutusid järjest tugevamaks, kergemaks ja kergemini käsitsetavaks. Sõidumugavuse ja kulumiskindluse suurendamine olid toona peamised eesmärgid.
Siingi leiti vastused järk-järgult. Otsus võtta kasutusele laiemad veljed tähendas koormuse paremat jaotumist.
Kui sajandi alguses oli rehvirõhk 7 kg/cm2, siis 1920. aastateks oli see langenud väärtusele 5 kg/cm2 ja 1948. aastaks omakorda väärtusele 1,7 kg/cm2. Teine märkimisväärne edusamm oli kangakoeta kanga kasutuselevõtt seni kasutatud ristkoega kanga asemel. Jalgrattarehvid kestsid senisest nüüd kolm korda kauem.
1922 – valdkonna standardiks saamine
1922
Esimene terastugevduste ja kangakihiga Dunlopi rehv. Selle rehvi vastupidavus oli kolm korda suurem kui muudel seni kasutatud rehvidel, mistõttu kujunes sellest eeskuju, mille alusel kõiki teisi rehve hinnati.
install flash to see the video1923 – ACF-I GRAND PRIX – SEGRAVE TOURS
Ettevõtte esimene grand prix’ võit pärineb aastast 1923 Henry Segrave’i Sunbeamilt
Sel ajal pöördusid kõik rallivõite ihaldavad auto- ja mootorrattatootjad Dunlopi poole. Ettevõtte esimene grand prix’ võit pärineb aastast 1923 Henry Segrave’i Sunbeamilt. Järgmisel aastal saavutas Dunlop esimese võidu Le Mansi 24 tunni rallil John Duffi ja Frank Clementiga Bentley roolis.
1923 – ACF-i grand prix – Segrave Tours
1923
Ettevõtte esimene grand prix’ võit pärineb aastast 1923 Henry Segrave’i Sunbeamilt
install flash to see the video1927 – MALCOLM CAMPBELL, KIIRUSREKORD 281,44 KM/H, JA HENRY SEGRAVE, KIIRUSREKORD 327,98 KM/H
Malcolm Campbell, kiirusrekord 281,44 km/h (Pendine Sands, Wales), ja Henry Segrave, kiirusrekord 327,98 km/h (Daytona, USA)
4. veebruaril püstitas Malcolm Campbell autoga Campbell Napier Blue Bird kiirusrekordiks 281,44 km/h, ületades eelmist Euroopas tehtud rekordit.
Sama aasta 29. märtsil püstitas Henry Segrave autoga Sunbeam (Slug) kiirusrekordi 327,98 km/h.
1927 – Malcolm Campbell, kiirusrekord 281,44 km/h, ja Henry Segrave, kiirusrekord 327,98 km/h
1927
Malcolm Campbell, kiirusrekord 281,44 km/h (Pendine Sands, Wales), ja Henry Segrave, kiirusrekord 327,98 km/h (Daytona, USA)
install flash to see the video1935 – MALCOM CAMPBELL, KIIRUSREKORD 484,818 KM/H (USA)
Malcom Campbell, kiirusrekord 484,818 km/h (USA)
Vaid mõned aastad hiljem, 3. septembril 1935 tegi Malcom Campbell autoga Campbell Rolls-Royce Railton Blue Bird uue kiirusrekordi – 484,818 km/h.
1935 – Malcom Campbell, kiirusrekord 484,818 km/h (USA)
1935
Malcom Campbell, kiirusrekord 484,818 km/h (USA)
install flash to see the video1948 – DUNLOP VÕTAB KASUTUSELE TIHTREHVI
Dunlop toob turule iseparanduva kihiga rehvi, millest läbitorke korral õhk ei välju.
Dunlop toob turule tihtrehvi, mille karkassi siseküljel on vedelast kummist iseparanduv kiht.
See kiht kaitseb rehvi vigastuste korral tühjenemise eest.
Aastaks 1954, mil hermeetikukiht oli tehnoloogia edasise arengu tõttu ebavajalikuks muutunud, oli tee äärde jäämist põhjustavate rehvipurunemiste esinemissagedus langenud varasemalt ühelt korralt 16,000 õhukummiga rehvidega läbitud miili kohta ühe korrani 80,000 tihtrehvidega läbitud miili kohta.
1948 – Dunlop võtab kasutusele tihtrehvi
1948
Dunlop toob turule iseparanduva kihiga rehvi, millest läbitorke korral õhk ei välju.
install flash to see the video1952 – DUNLOP LEIUTAB TÄNAPÄEVASE KETASPIDURI
Jaguar on esimene ralliauto, millele paigaldati Dunlopi ketaspidurid.
Seejärel hakati kõigil C- ja D-klassi Jaguaridel seda olulist uuendust kasutama, millele järgnesid võidud Le Mansi 24 tunni sõidul aastatel 1953, 1955, 1956 ja 1957.1952 – Dunlop leiutab tänapäevase ketaspiduri
1952
Jaguar on esimene ralliauto, millele paigaldati Dunlopi ketaspidurid.
install flash to see the video1953 – DUNLOP LOOB LENNUNDUSE JAOKS ESIMESE BLOKEERUMISVASTASE PIDURDUSSEADME
Dunlop loob lennundustööstuse jaoks esimese blokeerumisvastase pidurdusseadme Maxareti.
Dunlop loob lennundustööstuse jaoks esimese blokeerumisvastase pidurdusseadme Maxareti.
See seade lahendab keeruka probleemi lennukirataste blokeerumisega märjal maandumisrajal maandumisel.
Süsteem paigaldati autole esimest korda 1965. aastal (Jensen FF 1965).
1953 – Dunlop loob lennunduse jaoks esimese blokeerumisvastase pidurdusseadme
1953
Dunlop loob lennundustööstuse jaoks esimese blokeerumisvastase pidurdusseadme Maxareti.
install flash to see the video1962 – DUNLOP AVASTAB VESILIU FENOMENI
Dunlopi tehniline meeskond uurib selgitamata nähtust, millel on dramaatilised tagajärjed: rehvid kaotavad suure kiirusega märjal teel sõites haarduvuse.
Dunlop teeb katseid nii laboris kui ka teel ja avastab seeläbi vesiliu fenomeni.
Dunlop oli esimene rehvitootja, kes tõstis esile ja uuris vesiliugu, mis oli selle ajani selgitamata.
Katseseadme abil, millega sai taasluua kiiresti märjal klaasilehel sõitmise tingimused, õnnestus Dunlopi uurimislaboritel filmida katsetatava rehvi haardetegurit.
Nende tulemuste analüüsi kasutati täiesti uut laadi rehvi väljatöötamisel. 1964. aastal võttis Dunlopi rehviarenduse direktor Tom French patendi uuele mustridisainile, millest sai rehvitööstuses murranguline uuendus.
Uuel mustril oli mitu mikrokanalit, mis toimisid rehvi alla kogunenud vees käsnana, eemaldades vee, mida oli tavaliste soonte jaoks liiga palju, ja juhtides selle rehvi alt välja.
See uuenduslik omadus koos kogu rehvipinda katva soontevõrgustiku ja jäiga rehvistruktuuriga tagas rehvide enneolematult hea haarduvuse märjal teel.
1962 – Dunlop avastab vesiliu fenomeni
1962
Dunlopi tehniline meeskond uurib selgitamata nähtust, millel on dramaatilised tagajärjed: rehvid kaotavad suure kiirusega märjal teel sõites haarduvuse.
install flash to see the video1972 – DUNLOP TÖÖTAB VÄLJA ESIMESE 60. SEERIA TERASKARKASSIGA REHVI.
1970ndatel algas metallkarkassi kasutuselevõtuga radiaalrehvide ajastu.
1970ndatel algas metallkarkassi kasutuselevõtuga radiaalrehvide ajastu.
Terasvöö oli võtmesõna, mis parandas märkimisväärselt rehvi stabiilsust, pidurdusvõimet, sõidumugavust ja vaikust.
1972 – Dunlop töötab välja esimese 60. seeria teraskarkassiga rehvi.
1972
1970ndatel algas metallkarkassi kasutuselevõtuga radiaalrehvide ajastu.
install flash to see the video1973 – DUNLOP VÕTAB KASUTUSELE ESIMESE "PURUNEMISKINDLA" VELJE/REHVI SÜSTEEMI
Dunlop võtab kasutusele DENOVO – esimese "purunemiskindla" velje/rehvi süsteemi
Dunlop võtab kasutusele DENOVO – esimese purunenult e. "run-flat" kasutatava rehvi/velje süsteemi, mis võimaldab purunenud rehviga läbida 150 km kiirusel 80 km/h.
See on autotööstuses esimene täielikku liikuvust tagav süsteem, mis võeti ka massitootmisse ja mida kasutati paljudel sõidukitel (Rover, Peugeot, Fiat, Mini jne).
Uued seadusemuudatused lubavad hakata niisuguseid rehve teedel kasutama ning 1973. aastal võetakse need Mini 1275GT standardvarustusse.
1973 – Dunlop võtab kasutusele esimese "purunemiskindla" velje/rehvi süsteemi
1973
Dunlop võtab kasutusele DENOVO – esimese "purunemiskindla" velje/rehvi süsteemi
install flash to see the video1979 – DUNLOP VÕTAB KASUTUSELE UUE REHVI VELJELE KINNITUMISE SÜSTEEMI
Dunlop võtab DENOVO 2 süsteemi osana kasutusele uued rehvi veljele kinnitumise süsteemi DENLOC.
Dunlop võtab DENOVO 2 süsteemi osana kasutusele uued rehvi veljele kinnitumise süsteemi DENLOC.
Dunlopi turuletoodud süsteemis DENLOC paigaldatakse rehvile detailid, mis ei lase purunenud rehvil sõitmise ajal veljelt maha tulla.
1979 – Dunlop võtab kasutusele uue rehvi veljele kinnitumise süsteemi
1979
Dunlop võtab DENOVO 2 süsteemi osana kasutusele uued rehvi veljele kinnitumise süsteemi DENLOC.
install flash to see the video1994 – DUNLOP ESITLEB ESIMEST ÜLIKERGE KONSTRUKTSIOONIGA REHVI
Esimene ülikerge rehv, mis vähendab sõiduki kaalu umbes 12 kg võrra.
Dunlop esitleb esimest ülikerge konstruktsiooniga rehvi, mis vähendab sõiduki kaalu 12 kg võrra.
Varuratta alternatiivina töötatakse välja kohese edasisõiduvõimalusega (Instant Mobility System, IMS) rehv: torkeauku pritsitakse kohe selle tekkimise järel lateksisegu, mis sulgeb augu hermeetiliselt.
1994 – Dunlop esitleb esimest ülikerge konstruktsiooniga rehvi
1994
Esimene ülikerge rehv, mis vähendab sõiduki kaalu umbes 12 kg võrra.
install flash to see the video1998 – DSST REHVI VÄLJATÖÖTAMINE (RUNONFLATI TEHNOLOOGIA)
Dunlop töötab välja DSST süsteemi, mille abil saavad sõidukid sõita tühjenenud rehvidega.
Denovo idee pärandit kannavad tänapäeval edasi Dunlopi rehvid, milles kasutatakse DSST (Dunlop Self-Supporting Tyre) ja RunOnFlati tehnoloogiat.
See viimane oluline uuendus toodi turule 1988. aastal ja selle abil saab sõita tühja rehviga kuni 80 km maksimaalsel kiirusel 80 km/h rehvi hävitamata
– ka juhul, kui rehv on täielikult tühjenenud. Ennasttoetavate seintega rehvi struktuur ei lase rehvi suruda lamedaks ega tulla sel veljelt maha. Dunlopi patenteeritud ja paljude autotootjate kasutatava RunOnFlati tehnoloogia peamised eelised võib võtta kokku viie punktiga.
See tagab kindlustunde nii juhile kui ka kaassõitjatele.
See võimaldab sõidukit paremini kontrollida, kui rehv järsku tühjeneb, säilitades täieliku stabiilsuse pärast rehvi purunemist. Mis tahes teeolude korral püsib rehv veljel.
See tagab isegi täiesti tühja rehvi korral piisava teepikkuse kojusõiduks, et rehvi saaks turvaliselt parandada. See tehnoloogia tähendab, et te ei pea paigaldama varuratast
kohas, kus rehv puruneb, eriti juhul, kui teeolud pole turvalised või ilm on halb.
Pole vaja spetsiaalseid rehvipaigaldusvahendeid ja seda saab kohandada kõigi standardsete rataste jaoks.
See vähendab kaalu ja tekitab lisaruumi, sest te ei pea enam varuratast kaasas kandma.
1998 – DSST rehvi väljatöötamine (RunOnFlati tehnoloogia)
1998
Dunlop töötab välja DSST süsteemi, mille abil saavad sõidukid sõita tühjenenud rehvidega.
install flash to see the video1999 – DUNLOP VÕTAB KASUTUSELE SÜSTEEMI WARNAIR (ESIMENE REHVIRÕHU LANGEMISE TUVASTAMISE SÜSTEEM)
Dunlop võtab kasutusele süsteemi Warnair, mis on esimene süsteem, mis võimaldab rehvis olevate andurite abil tuvastada rehvirõhu langemist.
Esitletakse rehvirõhu jälgimise süsteemi WARNAIR.
Süsteem avastab kiiresti rehvirõhu vähenemise ning annab sellest juhile kuuldava või visuaalse märguandega teada.
1999 – Dunlop võtab kasutusele süsteemi Warnair (esimene rehvirõhu langemise tuvastamise süsteem)
1999
Dunlop võtab kasutusele süsteemi Warnair, mis on esimene süsteem, mis võimaldab rehvis olevate andurite abil tuvastada rehvirõhu langemist.
install flash to see the video2002 – 3S-TEHNOLOOGIA VÄLJATÖÖTAMINE
Dunlop võtab kasutusele 3S-tehnoloogia – uuendusliku süsteemi, mis põhineb asümmeetrilisel kolmetsoonilisel mustridisainil, mis ühendab vaiksuse, sportlikkuse ja ohutuse.
3S-tehnoloogia
Uuendusliku asümmeetrilise kolmetsoonilise turvisemustriga tõi Dunlop kõrgtaseme sõiduautorehvide turule uue mitmeti võimeka tehnoloogia. 3S-tehnoloogias on võrdväärselt ühendatud kolm väga olulist rehvi omadust: vaikne veeremine (silent running), sportlikkus (sportiness) ja ohutus (safety) – kokku kolm S-i. 3S-tehnoloogiaga demonstreerib Dunlop taas oma legendaarseid tehnilisi oskusi ja teadmisi, kombineerides omavahel rehvi parameetreid, karakteristikuid ja käitumist, mis traditsiooniliselt omavahel kokku ei käi.
3S-tehnoloogia optimeerib iga turvisetsooni, võttes aluseks teatud kõrgtasemel sõiduomadused. Rehvi vesiliukindluse parandamine viib sageli vajakajäämisteni müravähenduses ja juhitavuses. Tänu omavahel optimaalselt kokkusobitatud uue kujundusega tsentraalrööpa süsteemile, uue paigutusega välistele õlaplokkidele (Asymmetric Transfer Variation), mis on ühendatud uute, suletud õlgadega, ning õlatsooni siseküljel kasutatud hüdrolabadele juhib 3S-tehnoloogia vee turbiinina ja ilma pöörlemiseta kõrvale. Seejuures vähendatakse müra ja tagatakse tõhus külgsuunaliste jõudude ülekanne, millega garanteeritakse silmapaistev sõidustabiilsus ja juhitavus. Sellega on pandud alus uuele tehnoloogiastandardile ja loodud uus etalon rehvitööstuses.
2002 – 3S-tehnoloogia väljatöötamine
2002
Dunlop võtab kasutusele 3S-tehnoloogia – uuendusliku süsteemi, mis põhineb asümmeetrilisel kolmetsoonilisel mustridisainil, mis ühendab vaiksuse, sportlikkuse ja ohutuse.
install flash to see the video2007 – TOUCH TECHNOLOGY VÄLJATÖÖTAMINE
Touch Technology – Dunlopi rehvide ainulaadsete omaduste kogum, mis hõlmab kõiki Dunlopi tehnoloogiaid, et anda juhile parem teetunnetus ja parandada samal ajal reaktsiooniaega.
Keerukaid rehvitehnoloogiaid ühendava Dunlopi Touch Technology abil saate parima sõidukogemuse.
Tehnilised meetodid, nagu näiteks muutuvraadiustega muster (Multi Radius Tread Technology, MRT), mida täiendavad madalam turviseprofiil, asümmeetriline, muutuva mustri ja soone suhtega muster ning spetsiifiline rehvi veljele kinnitumise süsteem, aitavad Touch Technologyga Dunlopi rehvidel pakkuda juhile paremat, sh täpsemat juhitavust.
2007 – Touch Technology väljatöötamine
2007
Touch Technology – Dunlopi rehvide ainulaadsete omaduste kogum, mis hõlmab kõiki Dunlopi tehnoloogiaid, et anda juhile parem teetunnetus ja parandada samal ajal reaktsiooniaega.
install flash to see the video2008 – DUNLOP VÕTAB REHVI APEKSIS KASUTUSELE KEVLAR®-I
Uusima Dunlopi rehvi SP Sport Maxx TT apeksis võetakse kasutusele üks maailma revolutsioonilisemaid sünteetilisi kiude Kevlar® EE.
„DuPont™-i Kevlar® Engineered Elastomeri (EE) kasutuselevõtt 2008. aastal rehvi apeksis tähistab olulist uuendust rehvitehnoloogias.
Dunlopi uusim SP Sport Maxx TT on selle uuenduse parim näide. Kevlar® EE on eelhajutatud para-aramiidkiud, mis peab töötlemisele, vananemisele ja temperatuurimuutustele väga hästi vastu.
Kevlar® EE lisamine apeksimaterjalile – rehvi serva ja külgseina vahelisse ossa – muudab külgseina jäigemaks, ühtlasi vastupidavamaks väändele ja kokkusurumisele ning parandab märkimisväärselt rehvi dünaamilisi omadusi eriti kõrgel temperatuuril.
Need omadused annavad rehvile suurema stabiilsuse kurvis, parema teetunnetuse ja täpsema juhitavuse.”
2008 – Dunlop võtab rehvi apeksis kasutusele Kevlar®-i
2008
Uusima Dunlopi rehvi SP Sport Maxx TT apeksis võetakse kasutusele üks maailma revolutsioonilisemaid sünteetilisi kiude Kevlar® EE.
install flash to see the video2008 – STIRLING MOSS GOODWOODIS
Goodwood Festival of Speed
Sir Stirling Moss jagab mälestusi 1953. aasta Le Mansi võidusõidult ja avaldab arvamust Dunlopi revolutsiooniliste ketaspidurite kohta2008 – Stirling Moss Goodwoodis
2008
Sir Stirling Moss parimas vormis
install flash to see the video2008 – C-GRUPI AUTODE EKSPERT RÄÄGIB
Goodwood Festival of Speed 2008
Kuulake C-grupi spetsialisti arvamust Le Mansi autode kohta. Ta teab, sest tal on neid 21.2008 – C-grupi autode ekspert räägib
2008
Kuulake C-grupi spetsialisti arvamust Le Mansi autode kohta. Ta teab, sest tal on neid 21.
install flash to see the video2008 – GOODWOOD JAGUARI MEESKOND
Goodwood Festival of Speed 2008
Intervjuu 1988. aastal Le Mansi võidusõide võitnud Jaguari meeskonnaga2008 – Goodwood Jaguari meeskond
2008
Intervjuu 1988. aastal Le Mansi võidusõidu võitnud Jaguari meeskonnaga
install flash to see the video2008 – GOODWOOD
Goodwood Festival of Speed 2008
Audi juht Frank Biela räägib BTCC võistlusest, mille ta 1986. aastal võitis. Tema arvates oli see tolle aja kõige nõudlikum touring-autode võistlus.DUNLOPI ESIMENE EDU MOTOSPORDIS
Dunlop võitis Pariisi-Viini võidusõidu
Dunlopi esimene edu motospordis
1902
Dunlop võitis Pariisi-Viini võidusõidu
install flash to see the videoESIMENE VÕIT TOURIST TROPHYL (C. S. ROLLS, ROLLS ROYCE)
Esimene võit Tourist Trophyl (C. S. Rolls, Rolls Royce)
Esimene võit Tourist Trophyl (C. S. Rolls, Rolls Royce)
1906
Esimene võit Tourist Trophyl (C. S. Rolls, Rolls Royce)
install flash to see the videoMANI SAARE KARIKAVÕISTLUSE SÜND
Esialgu keskenduti TT reeglites kütusesäästlikkusele (üks gallon 89,5 miili läbimiseks ühesilindrilise mootoriga) ja mootorratastel pidid olema summuti, poritiivad ja kahe tolli laiused rehvid.
Mani saare karikavõistluse sünd
1907
Esialgu keskenduti TT reeglites kütusesäästlikkusele (üks gallon 89,5 miili läbimiseks ühesilindrilise mootoriga) ja mootorratastel pidid olema summuti, poritiivad ja kahe tolli laiused rehvid.
install flash to see the videoESIMENE GRAND PRIX’ VÕIT (HENRY SEGRAVE, SUNBEAM)
Esimene grand prix’ võit (Henry Segrave, Sunbeam)
1923
Esimene grand prix’ võit (Henry Segrave, Sunbeam)
install flash to see the videoESIMENE VÕIT LE MANSI 24 TUNNI VÕIDUSÕIDUL (JOHN DUFF / FRANK CLEMENT, BENTLEY)
Esimene võit Le Mansi 24 tunni võidusõidul (John Duff / Frank Clement, Bentley)
1924
Esimene võit Le Mansi 24 tunni võidusõidul (John Duff / Frank Clement, Bentley)
install flash to see the videoMALCOLM CAMPBELL, KIIRUSREKORD 281,44 KM/H (PENDINE SANDS, WALES), JA HENRY SEGRAVE, KIIRUSREKORD 327,98 KM/H (DAYTONA, USA)
4. veebruaril püstitas Malcolm Campbell autoga Campbell Napier Blue Bird kiirusrekordiks 281,44 km/h, ületades eelmist Euroopas tehtud rekordit.
Sama aasta 29. märtsil püstitas Henry Segrave autoga Sunbeam (Slug) kiirusrekordi 327,98 km/h.
Malcolm Campbell, kiirusrekord 281,44 km/h (Pendine Sands, Wales), ja Henry Segrave, kiirusrekord 327,98 km/h (Daytona, USA)
1927
Malcolm Campbell, kiirusrekord 281,44 km/h (Pendine Sands, Wales), ja Henry Segrave, kiirusrekord 327,98 km/h (Daytona, USA)
install flash to see the videoNELJAS JÄRJESTIKUNE VÕIT LE MANSI 24 TUNNI VÕISTLUSEL BENTLEYLE JA DUNLOPILE
Neljas järjestikune võit Le Mansi 24 tunni võistlusel Bentleyle ja Dunlopile
1930
Neljas järjestikune võit Le Mansi 24 tunni võistlusel Bentleyle ja Dunlopile
install flash to see the videoMALCOLM CAMPBELL PÜSTITAB KIIRUSE MAAILMAREKORDI MAISMAAL, ÜLETADES AUTOGA BLUEBIRD 1 KIIRUSE 396 KM/H
Malcolm Campbell püstitab kiiruse maailmarekordi maismaal, ületades autoga Bluebird 1 kiiruse 396 km/h
1931
Malcolm Campbell püstitab kiiruse maailmarekordi maismaal, ületades autoga Bluebird 1 kiiruse 396 km/h
install flash to see the videoALFA ROMEO JA DUNLOP DOMINEERIVAD GRAND PRIX HOOAJAL. ESIMENE VÕIT MONACO GP-L (TARZO NUVOLARI)
Jaguar on esimene võistlusauto, millele paigaldati Dunlopi ketaspidurid. Seejärel hakati seda olulist uuendust kasutama kõigil C- ja D-klassi Jaguaridel.Le Mansi 24 tunni kestvussõidu võit aastatel 1953, 1955, 1956 ja 1957.
Alfa Romeo ja Dunlop domineerivad Grand Prix hooajal. Esimene võit Monaco GP-l (Tarzo Nuvolari)
1932
Jaguar on esimene ralliauto, millele paigaldati Dunlopi ketaspidurid. Seejärel hakati seda olulist uuendust kasutama kõigil C- ja D-klassi Jaguaridel. Le Mansi 24 tunni kestvussõidu võit aastatel 1953, 1955, 1956 ja 1957.
install flash to see the videoKÜMNES VÕIT LE MANSI 24 TUNNI VÕIDUSÕIDUL (JEAN PIERRE WIMILLE / ROBERT BENOIST, BUGATTI)
Kümnes võit Le Mansi 24 tunni võidusõidul (Jean Pierre Wimille / Robert Benoist, Bugatti)
1937
Kümnes võit Le Mansi 24 tunni võidusõidul (Jean Pierre Wimille / Robert Benoist, Bugatti)
install flash to see the videoJOHN COBB AUTO RAILTON SPECIAL ROOLIS TÕSTAB MAAILMAREKORDI MAISMAAL KIIRUSENI 630,7 KM/H. REKORD PÜSIB AASTANI 1964.
John Cobb auto Railton Special roolis tõstab maailmarekordi maismaal kiiruseni 630,7 km/h. Rekord püsib aastani 1964.
1947
John Cobb auto Railton Special roolis tõstab maailmarekordi maismaal kiiruseni 630,7 km/h. Rekord püsib aastani 1964.
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED LES GRAHAMIGA (AJS)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Les Grahamiga (AJS)
1949
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Les Grahamiga (AJS)
install flash to see the videoALGAB JAGUARI JA DUNLOPI ÜHINE DOMINEERIMINE LE MANSI 24 TUNNI VÕIDUSÕIDUL. VÕIDUD AASTATEL 1951, 1953, 1955, 1956 JA 1957 C- JA D-KLASSI JAGUARIGA.
Algab Jaguari ja Dunlopi ühine domineerimine Le Mansi 24 tunni võidusõidul. Võidud aastatel 1951, 1953, 1955, 1956 ja 1957 C- ja D-klassi Jaguariga.
1951
Algab Jaguari ja Dunlopi ühine domineerimine Le Mansi 24 tunni võidusõidul. Võidud aastatel 1951, 1953, 1955, 1956 ja 1957 C- ja D-klassi Jaguariga.
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED JOHN SURTEESIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused John Surteesiga (MV Augusta)
1956
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused John Surteesiga (MV Augusta)
install flash to see the videoALGAB DUNLOPI DOMINEERIMISPERIOOD VORMEL 1-S. VÕIDUD MONACOS (MAURICE TRINTIGNANT, COOPER), NÜRBURGRINGIL JA MONZAS (TONY BROOKS, VANWALL), ROOTSIS (STIRLING MOSS, MASERATI)
Algab Dunlopi domineerimisperiood vormel 1-s. Võidud Monacos (Maurice Trintignant, Cooper), Nürburgringil ja Monzas (Tony Brooks, Vanwall), Rootsis (Stirling Moss, Maserati)
1958
Algab Dunlopi domineerimisperiood vormel 1-s. Võidud Monacos (Maurice Trintignant, Cooper), Nürburgringil ja Monzas (Tony Brooks, Vanwall), Rootsis (Stirling Moss, Maserati)
install flash to see the videoVORMEL 1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE TIITLIVÕIT JACK BRABHAMILE (COOPER)
Vormel 1 maailmameistrivõistluste tiitlivõit Jack Brabhamile (Cooper)
1959
Vormel 1 maailmameistrivõistluste tiitlivõit Jack Brabhamile (Cooper)
install flash to see the videoBRABHAMI-DUNLOPI MEESKOND VÕIDAB JÄLLE / PAT MOSS JA ANNE WISDOM VÕIDAVAD RASKEIMA RALLI (LIÈGE-ROOMA-LIÈGE) DUNLOPI REHVIDEGA AUTOS AUSTIN HEALEY 3000, SELLAL KUI PAT MOSSI ABIKAASA ERIK CARLSSON VÕIDAB RAC RALLI SAABIGA.
Brabhami-Dunlopi meeskond võidab jälle / Pat Moss ja Anne Wisdom võidavad raskeima ralli (Liège-Rooma-Liège) Dunlopi rehvidega autos Austin Healey 3000, sellal kui Pat Mossi abikaasa Erik Carlsson võidab RAC ralli Saabiga.
1960
Brabhami-Dunlopi meeskond võidab jälle / Pat Moss ja Anne Wisdom võidavad raskeima ralli (Liège-Rooma-Liège) Dunlopi rehvidega autos Austin Healey 3000, sellal kui Pat Mossi abikaasa Erik Carlsson võidab RAC ralli Saabiga.
install flash to see the videoFERRARI VÕIDAB NELJANDAT AASTAT JÄRJEST LE MANSI 24 TUNNI SÕIDU, TUUES DUNLOPILE 23. VÕIDU. BMC MINI VÕIDAB ESIMESE MONTE CARLO RALLI. DUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED MIKE HAILWOODIGA (MV AUGUSTA)
Ferrari võidab neljandat aastat järjest Le Mansi 24 tunni sõidu, tuues Dunlopile 23. võidu. BMC Mini võidab esimese Monte Carlo ralli. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Mike Hailwoodiga (MV Augusta)
1964
Ferrari võidab neljandat aastat järjest Le Mansi 24 tunni ralli, tuues Dunlopile 23. võidu. BMC Mini võidab esimese Monte Carlo ralli. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Mike Hailwoodiga (MV Augusta)
install flash to see the videoJIM CLARK (LOTUS) SAAB TEISE VORMEL 1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE TIITLI, TUUES DUNLOPILE SEITSMENDA JÄRJESTIKUSE VORMEL 1 VÕIDU. DUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED MIKE HAILWOODIGA (MV AUGUSTA)
Jim Clark (Lotus) saab teise vormel 1 maailmameistrivõistluste tiitli, tuues Dunlopile seitsmenda järjestikuse vormel 1 võidu. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Mike Hailwoodiga (MV Augusta)
1965
Jim Clark (Lotus) saab teise vormel 1 maailmameistrivõistluste tiitli, tuues Dunlopile seitsmenda järjestikuse vormel 1 võidu. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Mike Hailwoodiga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1966
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1967
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the video16000 KM LONDONI-SYDNEY MARATON LÄBIB TEEL AUSTRAALIASSE TÜRGIT, IRAANI, AFGANISTANI, PAKISTANI JA INDIAT, SEDA KÕIKE 12 PÄEVAGA. 70% OSALEVAST SAJAST MEESKONNAST KASUTAB DUNLOPI REHVE. VÕIDU SAAB ANDREW COWANI, BRIAN COYLE’I JA COLIN MALKINI HILLMAN HUNTER. DUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
16000 km Londoni-Sydney maraton läbib teel Austraaliasse Türgit, Iraani, Afganistani, Pakistani ja Indiat, seda kõike 12 päevaga. 70% osalevast sajast meeskonnast kasutab Dunlopi rehve. Võidu saab Andrew Cowani, Brian Coyle’i ja Colin Malkini Hillman Hunter. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1968
16 000 km Londoni-Sydney maraton läbib teel Austraaliasse Türgit, Iraani, Afganistani, Pakistani ja Indiat, seda kõike 12 päevaga. 70% osalevast sajast meeskonnast kasutab Dunlopi rehve. Võidu saab Andrew Cowani, Brian Coyle’i ja Colin Malkini Hillman Hunter. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the videoJACKIE STEWART (MATRA) VÕIDAB DUNLOPI KAHEKSANDA VORMEL 1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSE. DUNLOP OTSUSTAB 1970. AASTAL VORMEL 1-ST LOOBUDA NING KESKENDUDA RALLIDELE JA VÕISTLUSTELE SPORT- JA TOURING-KATEGOORIAS, MILLELE KESKENDUSID KA OLULISEMAD AUTOTOOTJAD. DUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
Jackie Stewart (Matra) võidab Dunlopi kaheksanda vormel 1 maailmameistrivõistluse. Dunlop otsustab 1970. aastal vormel 1-st loobuda ning keskenduda rallidele ja võistlustele sport- ja touring-kategoorias, millele keskendusid ka olulisemad autotootjad. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1969
Jackie Stewart (Matra) võidab Dunlopi kaheksanda vormel 1 maailmameistrivõistluse. Dunlop otsustab 1970. aastal vormel 1-st loobuda ning keskenduda rallidele ja võistlustele sport- ja touring-kategoorias, millele keskendusid ka olulisemad autotootjad. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the videoPORSCHE TÄHISTAB KOLMANDAT JÄRJESTIKUST VÕITU MONTE CARLO RALLIL. DATSUN VÕIDAB ESIMESE IDA-AAFRIKA SAFARI. DUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
Porsche tähistab kolmandat järjestikust võitu Monte Carlo rallil. Datsun võidab esimese Ida-Aafrika Safari. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1970
Porsche tähistab kolmandat järjestikust võitu Monte Carlo rallil. Datsun võidab esimese Ida-Aafrika Safari. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1971
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
1972
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED PHIL READIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Phil Readiga (MV Augusta)
1973
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Phil Readiga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED PHIL READIGA (MV AUGUSTA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Phil Readiga (MV Augusta)
1974
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Phil Readiga (MV Augusta)
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED GIACOMO AGOSTINIGA (YAMAHA)
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (Yamaha)
1975
Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Giacomo Agostiniga (Yamaha)
install flash to see the videoALGAB PORSCHE DOMINEERIMINE LE MANSI 24 TUNNI VÕIDUSÕIDUL.
Algab Porsche domineerimine Le Mansi 24 tunni võidusõidul. Võidud Dunlopile aastatel 1977, 1979, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986 ja 1987.
Algab Porsche domineerimine Le Mansi 24 tunni võidusõidul.
1977
Võidud Dunlopile aastatel 1977, 1979, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986 ja 1987.
install flash to see the videoFORD JA DUNLOP VÕIDAVAD RALLI MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED (WORLD RALLY CHAMPIONSHIP), MILLEGA KULMINEERUB ÜHEKSA-AASTANE PARTNERLUS, MILLE KÄIGUS VÕIDETI SEITSE AASTAT JÄRJEST RAC RALLI.
Ford ja Dunlop võidavad ralli maailmameistrivõistlused (World Rally Championship), millega kulmineerub üheksa-aastane partnerlus, mille käigus võideti seitse aastat järjest RAC ralli.
1979
Ford ja Dunlop võidavad ralli maailmameistrivõistlused (World Rally Championship), millega kulmineerub üheksa-aastane partnerlus, mille käigus võideti seitse aastat järjest RAC ralli.
install flash to see the videoVÕIT PARIISI-DAKARI RALLIL PORSCHE 911-GA (RENE METGE / DOMINIQUE LEMOYNE) – SAAVUTUS, MIDA KORRATAKSE 1986. AASTAL PORSCHE 959-GA. DUNLOP VÕIDAB 500 CM3 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED EDDIE LAWSONIGA (YAMAHA)
Võit Pariisi-Dakari rallil Porsche 911-ga (Rene Metge / Dominique Lemoyne) – saavutus, mida korratakse 1986. aastal Porsche 959-ga. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Eddie Lawsoniga (Yamaha)
1984
Võit Pariisi-Dakari rallil Porsche 911-ga (Rene Metge / Dominique Lemoyne) – saavutus, mida korratakse 1986. aastal Porsche 959-ga. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Eddie Lawsoniga (Yamaha)
install flash to see the videoJAGUAR XJR8 VIIB DUNLOPI KUUENDA JÄRJESTIKUSE VÕIDUNI SPORTAUTODE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL (WORLD SPORTSCAR CHAMPIONSHIP).
Jaguar XJR8 viib Dunlopi kuuenda järjestikuse võiduni sportautode maailmameistrivõistlustel (World Sportscar Championship).
1987
Jaguar XJR8 viib Dunlopi kuuenda järjestikuse võiduni sportautode maailmameistrivõistlustel (World Sportscar Championship).
install flash to see the videoDUNLOP TÄHISTAB SAJA AASTA JUUBELIT. LE MANSI 24 TUNNI VÕIDUSÕIDUL ON ÜLEILMSE TÄHISTAMISE KESKPUNKT, KUS DUNLOP SAAB 1-2 VÕIDU. JAGUAR XJR-9 VÕIDAB NAPILT PORSCHE 962C.
Dunlop tähistab saja aasta juubelit. Le Mansi 24 tunni võidusõidul on üleilmse tähistamise keskpunkt, kus Dunlop saab 1-2 võidu. Jaguar XJR-9 võidab napilt Porsche 962C.
1988
Dunlop tähistab saja aasta juubelit. Le Mansi 24 tunni võidusõit on üleilmse tähistamise keskpunkt, kus Dunlop saab 1-2 võidu. Jaguar XJR-9 võidab napilt Porsche 962C.
install flash to see the videoAUDI JA DUNLOP ALUSTAVAD PIKKA PARTNERLUSSUHET, VÕITES ESIMESEL HOOAJAL DTM-I (DEUTSCHE TOURING MEISTERSCHAFT). VÕIT KORDUB 1991. AASTAL.
Audi ja Dunlop alustavad pikka partnerlussuhet, võites esimesel hooajal DTM-i (Deutsche Touring Meisterschaft). Võit kordub 1991. aastal.
1990
Audi ja Dunlop alustavad pikka partnerlussuhet, võites esimesel hooajal DTM-i (Deutsche Touring Meisterschaft). Võit kordub 1991. aastal.
install flash to see the videoTAAS EDU LE MANSIL.
Taas edu Le Mansil.
1991
Esimene (ja seni ainus) võit Jaapani autotootjale – võistluse võitis Johnny Herberti, Bertrand Gachot’ ja Volker Wiedleri juhitud rootormootoriga Mazda 787B. See tõi Dunlopile 34. võidu Le Mansi 24 tunni võidusõidul. Dunlop võidab 500 cm3 maailmameistrivõistlused Wayne Raineyga (Yamaha)
install flash to see the videoDUNLOPI JA AUDI DOMINEERIMINE FIA 2-LIITRISTE SUPER TOURINGU KLASSI AUTODE MEISTRIVÕISTLUSTEL.
Dunlopi ja Audi domineerimine FIA 2-liitriste Super Touringu klassi autode meistrivõistlustel.
1995
Tänu sellele liidule võidavad mõlemad ettevõtted FIA touring-autode maailmameistrivõistlused ning ka meistrivõistlused Austraalias, Belgias, Suurbritannias, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias.
install flash to see the videoDTM-I UUS ALGUS AUDI, OPELI JA MERCEDESE TOETUSEL.
DTM-i uus algus Audi, Opeli ja Mercedese toetusel.
2000
Dunlopist saab ainus rehvitarnija aastateks 2000–2003, seejärel ka kuni aastani 2009.
install flash to see the videoBENTLEY NAASEB LE MANSILE PÄRAST 71-AASTAST VAHET. DUNLOPI REHVIDEGA EXP SPEED 8 LÕPETAS ÜLDARVESTUSES KOLMANDANA
Bentley naaseb Le Mansile pärast 71-aastast vahet. Dunlopi rehvidega EXP Speed 8 lõpetas üldarvestuses kolmandana
2001
Bentley naaseb Le Mansile pärast 71-aastast vahet. Dunlopi rehvidega EXP Speed 8 lõpetas üldarvestuses kolmandana
install flash to see the videoDUNLOPIST SAAB AINUS REHVITARNIJA AUSTRAALIA V8 SUPERAUTODE MEISTRIVÕISTLUSTEL AASTATEKS 2002–2004, SEEJÄREL KA KUNI AASTANI 2012.
Dunlopist saab ainus rehvitarnija Austraalia V8 superautode meistrivõistlustel aastateks 2002–2004, seejärel ka kuni aastani 2012.
2002
Dunlopist saab ainus rehvitarnija Austraalia V8 superautode meistrivõistlustel aastateks 2002–2004, seejärel ka kuni aastani 2012.
install flash to see the videoDUNLOP MÄÄRATAKSE AINSAKS REHVITARNIJAKS BRITI TOURING-AUTODE MEISTRIVÕISTLUSTEL (BTCC) AASTATEKS 2003–2006, SEEJÄREL KA KUNI AASTANI 2010.
Dunlop määratakse ainsaks rehvitarnijaks Briti touring-autode meistrivõistlustel (BTCC) aastateks 2003–2006, seejärel ka kuni aastani 2010.
2003
Dunlop määratakse ainsaks rehvitarnijaks Briti touring-autode meistrivõistlustel (BTCC) aastateks 2003–2006, seejärel ka kuni aastani 2010.
install flash to see the videoDUNLOP VÕIDAB LE MANSI VÕISTLUSSARJA (LMS) GT2 KATEGOORIAS AUTOGA VIRGO MOTORSPORT FERRARI 430 GT.
Dunlop võidab Le Mansi võistlussarja (LMS) GT2 kategoorias autoga Virgo Motorsport Ferrari 430 GT.
2007
Dunlop võidab Le Mansi võistlussarja (LMS) GT2 kategoorias autoga Virgo Motorsport Ferrari 430 GT.
install flash to see the video2008 – VIRGO MOTORSPORT SÄILITAB LMS GT2 TIITLI.
Virgo Motorsport säilitab LMS GT2 tiitli, Ferrari 430GT on nüüd värvitud Dunlopi kollaseks.
2008 – Virgo Motorsport säilitab LMS GT2 tiitli.
2008
Ferrari 430GT on nüüd värvitud Dunlopi kollaseks.
install flash to see the video
Hankige Adobe Flash Player
Teil peab olema installitud uusim Flash-esitaja. Selle võite alla laadidasiit.
